Marion Pajumetsa poolt läbiviidud uurimus "Keskkooli lõpetavate neidude kui tulevaste tööotsijate teadlikkus inimkaubitsemisest"
Aastas värvatakse töö- ja seksorjadeks üle 700 000 inimese üle maailma (U.S. Department of State 2001). Euroopa Liidu kõige tagasihoidlikumate hinnangute kohaselt kaubitsetakse aasta jooksul Kesk- ja Ida-Euroopast 120.000 naist ning last Lääne-Euroopasse (Lynggard 2002: 2).
Võrreldes varasema perioodiga, on riikliku iseseisvuse aastatel eestlannade tööhõive määr oluliselt langenud (Vöörmann 2000: 46-47). Võrreldes aastaga 1992 on töötuse määr 15-24 aastaste inimeste hulgas kasvanud üle kahe korra, ulatudes juba kuuendikuni nimetatud grupis. Eriti keerulises seisus on äsja keskkooli või gümnaasiumi lõpetanud (eeskätt neiud kuna neid on seal ülekaalus), kel ei ole mingit kutsealast ettevalmistust (Vöörmann 2000: 49). Keskkooli lõpetavate tüdrukute jaoks on kõrgkooli minek iseenesestmõistetav samm; samas koondatakse riiklikku tellimust bakalaureuseõppele. Õppemaksud võivad aga lõigata väiksema sissetulekuga ühiskonnagruppidelt võimaluse jätkata haridusteed ning tõusta ühiskondlikus hierarhias. Lõpuks ei pruugi tööandjad olla kuigivõrd huvitatud noorte, sünnitusealiste naiste töölevõtmisest. Keerulises olukorras vahendab meedia neidudele toimetulekuks näiliselt imehäid pakkumisi. Ajalehtedest võib iga päev leida uusi kuulutusi, kus lubatakse noortele naistele hästitasuvaid töid välismaal, seejuures neilt erilisi ametioskusi nõudmata. Tööpakkumiste vastuvõtmist soosib Eesti viisavaba režiim Skandinaavia-, Schengeni- ja teistegi heaoluriikidega.
Uurimuse leiate kodulehelt: http://www.enut.ee/enut.php?id=71
Kontakt: Marion Pajumets, ENUT (e-post: marionpajumets@yahoo.com)
Created 30.11.2003 Updated 30.11.2003